InnoEstonia
Inseneride Aastakonverents 2008:
uuendused inseneri töös

P r o g r a m m

I PÄEV - 11. november 2008

9.00 - 9.45 Registreerimine ja hommikukohv

9.45 - 11.00 I SESSIOON

9.45 - 10.00 Konverentsi avamine
Inseneri roll Eesti majanduses

Ene Ergma, Riigikogu esimees

10.00 - 10.20
Tööstuse tähendus riigile ehk mida näitavad numbrid
Juhan Härm, Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor

Valitsus on ametlikult deklareerinud tööstuse ja inseneride tähtsust Eesti riigile. Selleks, et tööstusel paremini hakkaks minema, pingutavad paljud eesotsas Arengufondi ja Eesti Tööandjate Keskliiduga. Kuid mida räägivad meile numbrid?
Ettekandes vastatakse küsimustele:
- Kuidas Eesti tööstusel läheb?
- Milline on tööstuse roll langevas majanduses?
- Milliseid investeeringuid on oodata Eesti tööstussektorisse?
- Milliseid uusi tööstusettevõtteid on viimase aasta jooksul Eestisse lisandunud?
- Kus näeb Hansapank Eesti tööstusettevõtete konkurentsieeliseid?
- Milline on Eesti tööstuse ekspordipotentsiaal?

10.20 - 11.00
Uuendused inseneri töös
Arvi Hamburg, Eesti Inseneride Liidu president

Veel kakskümmend aastat tagasi, Eesti Inseneride Liidu loomise aegu, oli meie riik just välja astunud kommunismiaegsest plaanimajandusest. Eestist sai riik omaenda majanduse ja tööstusega. See tähendas majanduse üleminekut vabale turumajandusele ning turgude avanemist, tootmise kontsentreerumist ja konkurentsi tugevnemist. Tänaseks oleme jõudnud taas uude ajajärku, kus globaalses konkurentsis püsimiseks vajab Eesti majanduse struktuur ümberkorraldamist.

Kõigi nende sündmuste keskel on uuenenud ettevõtete ootused inseneridele. Täna, mil tehnika areneb kiirelt ning piirid erinevate valdkondade vahel hägustuvad, on Inseneride Liidu presidendi Arvi Hamburgi sõnul inseneri edukuse eelduseks teadmised oma ja kõrvalerialadest ning oskus olla kommunikatiivne.
Ettekandes vastab Arvi Hamburg küsimustele:
- Millised olid ettevõtte ootused insenerile 20 aastat tagasi?
- Millised on ettevõtte ootused insenerile täna?
- Millised uuendused on inseneri töös toimunud?
- Millised oskused ja teadmised tagavad inseneride edukuse täna ja homme?

11.00-11.30 Energiapaus

11.30-12.30 II SESSIOON

7 julget insener-tehnilist lahendust maailmast
Aigar Vaigu, fyysika.ee

Tanel Ainla, fyysika.ee

Kas teile meeldib lugeda raamatust või vaadata filmist ulemisena tunduvaid asju ja unistada nende täitumisest? Fantaseerida, kuidas ühel päeval saames me autosse istudes sisestada vaid sihtkoha koordinaadid ning sõidu ajal lihtsalt uudiseid lugeda ja kohvi juua kuna auto meid ise soovitud aadressile kohale viib. Või viibides kaugel komandeeringus, saame õhtul oma kalli kaasa või lapse kuvada hologrammina enda kõrvale ning temaga päeva tegemistest vestelda.
Konverentsi peaettekande jaoks on koostöös Eesti suurima tootmise ja tehnika ajakirja Inseneeria toimetusega välja otsitud 10 fantastilisena tunduvat tulevikulahendust ehituse, sidetehnoloogia, turvalahenduste, sõidukite jne kohta ühest ulmefilmist. Neile lahendustele on otsitud vasted tänaseks juba olemasolevate või sinna suunas liikuvate lahenduste hulgast, keskendudes küsimustele „mis on juba olemas” ja „mis on veel puudu”. Nagu näha, liigume me tänu inseneride-teadlaste visale tööle iga päevaga üha enam oma unistuste täitumise suunas.

Ettekandest saab infot tehnika- ja tehnoloogiaalaste tipplahenduste kohta täna ja tulevikus.

12.30-13.30 Lõuna

13.30 - 14.30 III SESSIOON - PRAKTILISED NÄITED

2 praktilist näidet Eestis
Kahe Eesti tööstusettevõtte esindajad tutvustavad oma ettevõtte silmapaistvaid lahendusi ning avavad oma edu tagamaid, peaasjalikult vastates küsimusele, kuidas nad efektiivsete tulemusteni on jõudnud.

Tootearendus kaasaegses telekommunikatsiooniettevõttes
Tõnu Grünberg, Eesti Telekomi ja EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm on öelnud, et ise leiutamisest olulisemgi veel on oskus rakendusi targalt integreerida ja maha müüa. Näiteks tõi ta EMT mobiiliportaali SurfPort, mille puhul otsustati nii portaal kui ka seda jooksutav platvorm lasta valmis teha Rootsis. Ja lahendus toimib - Eestis kasutab SurfPorti üle saja tuhande, Skandinaavias aga mitme miljoni inimese.
Ometi, ega niisama kergelt siiski õnn sülle kuku. Targalt kombineerimise ja toote väljamõtlemise taga peitub terve meeskonna inseneride, aga ka tootejuhtide ja turundusspetsialistide kuude pikkune töö.
Sellest, kuidas toimub EMTs rohket tunnustust pälvinud lahenduste väljatöötamine, räägib oma ettekandes SurfPorti ja ka sellest uuema lahenduse, Mobiil-ID näitel Eesti Telekomi arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. Ühtlasi vastab ta oma ettekandes järgmistele küsimustele:
1) Milline on inseneride roll uudsete telekommunikatsioonialaste lahenduste väljatöötamisel?
2) Kuidas on arendustöö EMTs ning ka tervikuna Eesti Telekomi grupi ettevõtetes korraldatud?
3) Kuidas toimub IKT-inseneride koostöö teiste eriala spetsialistidega?

Kuidas tänapäeva insenerid koos töötavad ja lahendusi leiavad?
Tõnu Vaher, ELI Military Systems tegevjuht

Käsirelvade tagasilöögimehhanismide, tankitõrjerelvade tarkvarapõhiste simulaatorite ja raadio teel juhitavate sihtmärkide ehitamine on vaid osa simulatsioonisüsteeme tootva ettevõtte ELI tegevusest. Nii nende kui ka paljude teiste tehniliste lahenduse väljatöötamises osalevad mitme eriala insenerid alates elektroonikutest kuni infotehnoloogideni. Kõik nad peavad ennast pidevalt kursis hoidma oma ja kõrvalvaldkondade uusimate lahendustega ning tegema tugevat koostööd. Ainult niimoodi on võimalik kiiresti muutuvates oludes vee peale jääda.
Selles ettekandes vaatame ELI nitel, kuidas toimub tootearendus väikeses mehhatroonikaettevõttes ning kuidas insenerid kiiresti muutuvates oludes oma tööga toime tulevad.
Ettekandes vastatakse küsimustele:
- Kuidas inseneride piibli - masinaehitaja käsiraamatu - kõrvale on tekkinud uus tõelise integraatori piibel - internet?
- Kuidas väikese meeskonnana töötavad insenerid ebastabiilsusetes oludes toime tulevad?
- Milliseid apsakaid on tootearenduses ette tulnud ning kuidas need lahendati? Kes nende apsakate eest vastutab?
- Kuidas tootearendusettevõte ennast müüb (projekti kui valmistoote esitlemine)?
- Kuidas on jagatud kompententsid?

ERALDI TÖÖTUBA / LISAETTEKANNE

13.30 - 14.30
Uusimad lahendused ehituses. Energiasäästlik büroohoone Viinis.
Fritz Oettl, Pos-architekten arhitekt, Viin

Viinis vastvalmiv bürookompleks Energybase on tänase Euroopa ehituskunsti üks meistriteoseid. Tegemist täissuur kontorihoone, kus passiivamajastandardi rakendamise kõrval on väga täpselt ära lahendatud ka sisekliima ja õhukvaliteedi küsimused. See on näide taastuvate energiaallikate (sh päikese) maksimaalselt tõhusast kasutamisest ning saavutatud heaolutasemest.
Hoonet iseloomustab ülimadal energiavajadus: soojavajadus: 9,89 kwh/(m²a), jahutusvajadus: 5,78 kwh/(m²a), valgustus: 7,10 kwh/(m²a), soe vesi: 2,20 kwh/(m²a), kokku: 24,97 kwh/(m²a). Samuti iseloomustab seda töökohtade valgustatus loomuliku valgusega, ühtlane õhuniiskus, optimeeritud õhuliikumise kiirus ja ühtus, hea õhukvaliteet (vt www.energybase.at).
Ettekandes tutvustab Energybase büroohoone arhitekt Fritz Oettl uusimaid energiasäästlikke lahendusi ja tehnoloogiaid, mida hoone ehitamisel on kasutatud.

14.30-15.00 Energiapaus

15.00 - 16.00 IV PARALEELSESSIOONID - JUHTIMINE JA INSENEERIA

15.00 - 16.00 I paralleel: Juhtimispsühholoogia

Kuidas arendada oma juhioskusi?
Mare Teichmann, Eesti juhtiv tööstuspüshholoog, TTÜ psühholoogiaprofessor

Uuringute tulemusena ülendatakse 72% inseneridest esimese viie aastaga kas projektijuhiks, meeskonnajuhiks või muuks spetsialistiks, kes peab põhitööga üheaegselt hakkama täitma ka üksikuid juhtimisülesandeid. Seega võib iga insener leida ennast varem või hiljem olukorrast, kus ta peab hakkama peale enda juhtima ka teiste inimeste tööd ning nende töö eest ka vastutama. See eeldab temalt uute oskuste omandamist ning enda jaoks sobivaima juhi rolli leidmist ja omaksvõtmist.
Oma ettekandes keskendub Mare Teichmann erinevatele juhirollide tutvustamisele, vastates muuhulgas küsimustele:
- Kuidas saada hakkama juhina, kes on orienteeritud tulemustele?
- Kuidas saada hakkama juhina, kes on orienteeritud suhetele?
- Kuidas tunda ära ja vältida destruktiivseid rolle?

15.00 - 16.00 II paralleel: Ajajuhtimine

Tõhusad viisid aja efektiivseks kasutamiseks
Kristjan Otsmann, aja- ja enesejuhtimise ekspert, Vain & Partnerid

Üks tunnustatud ärijuht ütles kord, et kui inimene teab täpselt, mida ta tegema peab, ning tegutseb motiveeritult, siis ta ongi väga tõhus. Seda ideaalpilti mõjutavad tegelikus elus mitu asjaolu. Näiteks ei pruugi kõik tööd olla meeldivad. Või puuduvad mõne töö tegemiseks parimad oskused. Või vahel kaob tuju tegutseda. Või hoolitsevad kolleegid, äripartnerid ja isegi pereliikmed selle eest, et sind ikka ja jälle su tegemiste juurest kõrvale juhtida. Hea “asjade ära tegemise süsteem” ei ole veel kellelegi halba teinud.
Ettekandes teeb aja- ja enesejuhtimise ekspert Kristjan Otsmann ülevaate praegu maailmas enim kasutatud ja laineid löövaist efektiivsus-õpetustest. Kuulete parimaid nõuandeid nii David Alleni (GTD), Timothy Ferrissi (4-Hour Work Week), Stephen Covey (7 Habits, 8th Habit), kui ka Merlin Manni (43Folders.com) õpetustest.
Kaasa saab teadmise sellest:
- Mis on iga aja- ja enesejuhtimisõpetuse head ja vead?
- Mida Kristjan ise on efektiivsuse õpetustest enda ja oma klientide jaoks välja sõelunud?
- Millele pöörata tähelepanu isikliku tõhususe kasvatamisel?
- Kuidas arendada endas muutust tõhusamale töö- ja elustiilile?

15.00 - 16.00 III paralleel: insenerikutse

Kolmest 20minutilisest ettekandest koosnevas teemaplokis antakse mitmekülgne ülevaade Eesti kutsesüsteemist ja insenerikutsetest, lavalaudadele astub ka praktik, kes räägib, kuidas on volitatud inseneri kutse talle praktilises töös kasuks tulnud.
Esitamisele tulevad järgmised ettekanded:

Miks meile kvalifitseeritud insenerid?

Olav Aarna,

Enno Lend ja

Riho Oras

Eesti kutsesüsteem uuenenud kutseseaduse valguses

Kutsekoja juhataja Olav Aarna
tutvustab Eesti kutsesüsteemi ning suuremaid muudatusi, mis kaasnesid 1.septembril jõustunud uue kutseseadusega, mis asendab senise 5-tasemelise kutseraamistiku Euroopa ühtse 8-tasemelise kvalifikatsiooniraamistikuga.
Ühtlasi vastab ta küsimustele:
- Milleks meile 8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik?
- Milliseid võimalusi loob uus kutseseadus?
- Kas uue kutseseadusega kaasneb ka ohtusid ning kui, siis milliseid?
- Mil määral ja kuidas aitab uus kutseseadus kaasa riikide vahelisele kutsealasele tunnustamisele seoses õppimise ja töötamisega Euroopa Liidu riikides ja mujal?

Miks meile kvalifitseeritud insenerid?

Inseneride Kutsenõukogu esimees Enno Lend
räägib, miks on meile vaja inseneri kutsesüsteemi ning miks me üldse peaksime inseneride kompententsust hindama.
Ühtlasi vastab ka küsimustele:
- Milline on olukord täna seoses insenerikutsete omistamisega ning mis suunas tuleb liikuda, silmas pidades arenguid teistes riikides?
- Milliseid muudatusi toob uus kutseseadus kaasa insenerikutse omistamisel?

Mis kasu on mulle toonud volitatud inseneri kutse?

Tehnikakandidaat ja ehituskonsultatsioonifirma Conviso vanemkonsultant Riho Oras
räägib, milles avaldub inseneri kutse tähtsus praktilises inseneritegevuses.

16.00-16.30 Energiapaus

16.30 - 17.30 V SESSIOON - TEGIJA

Saatuslikud sammud ja huvitav eriala
Rein Luik, mehhaanikateadlane, USA kosmosetehnoloogia kontserni TIW Systems asutaja ja juht

Ameerikas elav eestlasest ettevõtjat ja mehhaanikainseneri Rein Luike peetakse maailma juhtivaimaks kosmosetehnoloogiks. Uude Maailma sattus Rein Luik sõjapagulasena, olles veel poisike. Seal pidi ta esialgu rassima mitmesugust ränka tööd, enne kui võis omandada kõrghariduse mehhaanika alal. Töötanud aastaid Boeingu lennukitehases insenerina, sattus ta seejärel kosmoseside suunal tegutsevasse Philco-Fordi. Seal töötas ta kokku ligi 20 aastat, kaitstes vahepeal ka tehnika teaduste doktori kraadi. Aastal 1996. asutas Rein Luik Ameerikas oma firma ning alustas ülitäpsete ja hiigelsuurte paraboloidantennide valmistamist maailma kõige tähtsamatele kosmoseside ja uurimise organisatsioonidele ning omandas selles valdkonnas kindla juhtpositsiooni. Hoolimata asumisest kaugel Ameerikas, on Rein Luik hoidnud pidevat sidet ka Eesti ja eestimaalastega. Ta on ka üks võtmetegelasi Eesti tunnustatud satelliitantennide tootja Vertex Estonia (endine Tarberaud) edus. Just tema oli see, kes tõi 1990ndate alguses sellesse hinge vaakuvasse ettevõttesse uut ärikultuuri ja korraldas tipptasemel väljaõppe meie kohalikele spetsialistidele Ameerikas.

17.30 - 18.30 Õhtune vastuvõtt

II PÄEV - 12. november 2008

10.00 - 11.00 I PARALLEELSESSIOON
Ettekandmisele tuleb kolm paralleelset ettekannet. Kõik kolm ettekannet koosnevad kahest osast:
ülevaatest põnevatest arengutest ühes insenerivaldkonnas ja üheks pikantsest näitest konkreetse lahenduse kohta antud valdkonnas.

I ettekanne
10.00 - 11.00 Tekstiilid, mis lõhuvad piire: valdkondade vaheline lõimumine on alanud
John Williams, professor De Montfort`i ülikoolist Inglismaalt

Rääkides tekstiilidest, tulevad inimestele silme ette peaasjalikult (moe)rõivad ja voodipesu. Tegelikult on aga tekstiilitööstuse mõiste kõvasti uuenenud, tekstiilid on muutunud intelligentsemaks ning tunginud valdkondadesse, kus varem saadi ilma nendeta hakkama. Näiteks kasutatakse kaitseriietuse ja spordirõivaste juures täna tarkadest ja ülivastupidavatest kiududest tehtud kangad, mis annavad neile riietele erilised omadused ja kõrge lisandväärtuse. Üheks kõvemaks sõnaks selles vallas võib pidada baktereid hülgavaid kangaid, mida kasutatakse uue ajastu meditsiinirõivaste tootmisel. Veelgi põnevamaks läheb pilt, kui vaatame tekstiilidel baseeruvaid uusi materjale, kuna nende materjalide kaudu on tekstiilitööstus laienenud pea kõigisse tööstusharudesse alates meditsiinitööstusest ja (teede)ehitusest kuni lennuki- ja elektroonikatööstuseni välja.
Tekstiiliteadlane John Williams räägib meile uusimatest lahendustest tekstiilitööstuses, näidates, kuidas tihedaks on muutunud tänaseks erinevate valdkondade vaheline koostöö ning milliseid võimalusi pakub tekstiilitööstus erinevate valdkondade ettevõtetele oma toodete lisandväärtuse suurendamiseks.

II ettekanne
10.00-11.00
I osa ettekandest: Milliste autodega sõidame me 15 aasta pärast?
Mart Mägi, Rootsi Chalmersi tehnikaülikooli emeriitprofessor autotehnika erialal

Nii nagu interneti leiutamine tõi kaasa paradigmamuutuse informatsiooni vahendamise alal, võib oodata sarnast muudatust peagi ka autonduses. Sisepõlemismootorid on jäämas tagaplaanile ning tuhanded teadlased ja insenerid üle maailma töötavad uute lahenduste kallal alates hübriid- ja elektriautodest kuni vesinikautodeni välja. Autoteadlane Mart Mägi prognoosib, et ühes alternatiivsete veojõusüsteemide arendamisega liigub kogu autotööstus aegamisi „driving by wire” lahenduse suunas. See tähendab piltlikult, et tulevikus puudub autodel mehhaaniline otseühendus gaasipedaali, käigukangi, mootori ja käigukasti vahel ning auto juhtimine toimub arvuti abil. See pakub uusi areguvõimalusi teistelegi valdkondadele alates elektroonikast ja infotehnoloogiast kuni materjaliteaduse ja energeetikani välja.
Ettekandes teeb rahvusvaheliselt tunnustatud autoteadlane Mart Mägi ülevaate maailmas kiiremini arenevatest alternatiivsetest veojõusüsteemidest ning annab oma hinnangu nende perspektiivikusele. Ajas ette vaadates prognoosib ta, milliseid muudatusi võivad uued tehnoloogiad kaasa tuua meie arusaamas autodest endist ja nende juhtimise põhimõtetest.
Sealhulgas vastab ta küsimustele:
- Milliseid eeliseid pakub kütusena etanool, milliseid biogaas?
- Millised on hübriidautode eelised teiste ees?
- Kuidas liigitada erinevaid hübriidsüsteeme?
- Kas elektri akuautodel ootab ees uus tulevik?
- Millised on vesiniku kasutamise võimalused autokütusena?
Ettekande eesmärk on luua insenerile ettekujutus sellest, mis on autotööstuses tulemas, milline on inseneride tähtsus selles ning võimalus eelseisvale arengule kaasa aidata.

II osa ettekandest: Elektriautode võlu ja valu.
Meelis Merilo, elektrisõidukite arendamisega tegeleva ZEV Motors OÜ asutaja

Eesti Autoregistrikesksuses esimese arvele võetud elektriauto valmis ehitanud Meelis Merilo tutvustab oma ettekandes elektriautode ehitamise tehnoloogiat, tehnilisi omadusi ning kasutamis kogemusi. Samuti tutvustab ta elektriautode eeliseid võrreldes teiste autodega. Pausi ajal saavad soovijad Meelis Merilo ehitatud elektriautoga Elcat City Van kohapeal tutvuda.

III ettekanne
10.00 - 11.00 Materjalide tootmis- ja kasutamisjärgne ringlus. Jaan Kers ja Priit Kulu, Eesti tunnustatud materjaliteadlased

Jaan Kers, materjalitehnika instituudi vanemteadur

Priit Kulu, TTÜ metalliõpetuse professor, materjaliõpetuse õppetooli juhataja ning mehaanikateaduskonna dekaan

Sajandite vältel toimunud tööstusrevolutsiooni käigus on piiramatult kaevandatud ja tarbitud loodusressursse. Rahvastiku kasv, elatustaseme tõus ning maavarade vähenemine on paljudes tööstussektorites toonud kaasa toorainete hinnatõusu. Tööstusinseneridel tuleb pidevalt välja töötada uusi tehnoloogilisi lahendusi toorainete kättesaamiseks maapõuest, mere sügavustest või mägedest. Tootjate vahel tihenev konkurents sunnib tootmisinsenere kasutusele võtma uusi suurema produktiivsusega töötlemistehnoloogiad ja odavamaid materjale.
Teisalt toob tootmismahtude suurenemine ja tarbimise kasv endaga kaasa üha suurenevad tootmis- ja olmejäätmete kogused, millede ladestamisel kerkivad uued prügilad segavad paljudes maades juba elutegevust. Euroopa Liit on jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks välja töötanud jäätmekäitlust reguleerivad direktiivid, millede nõudeid järgivad Eesti jäätmealased õigusaktid. Oluliseks mõisteks Jäätmeseaduses on tootjavastutus, mis tähendab seda, et ettevõtjad, eriti tootmisettevõtted, peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu tooteelutsükli jooksul, alates valmistamisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni. Seega peavad tootearendusinsenerid juba uue toote või tehnoloogia kavandamisel mõtlema ka jäätmete tekke vältimisele või vähendamisele ning materjalide taaskasutatavusele peale toote elutsükli lõppu.

Loengu eesmärk on anda Eesti inseneridele ülevaade:
- Kasutuselt kõrvaldatud toodete, pakendijäätmete kordus- ja taaskasutuse sihtarvude kohta jäätmealastes õigusaktides.
- Eestis toimivatest kogumissüsteemidest kasutuselt kõrvaldatud toodetele (autod, olmeelektroonika) ja pakendijäätmetele (plast, paber, metall, puit).
- Tootmisjääkide kogumisest, identifitseerimisest ja sorteerimisest.
- Tootmisjääkide töötlemis- ja taaskasutustehnoloogiatest. Jätkusuutlik tootearendus.
- Tootmisjäätmete kasutamisest energia või soojuse tootmisel

11.00-11.30 Energiapaus

11.30 - 13.00 II PARALLEELSESSIOON
Ettekanded toimuvad kahes paralleelsessioonis, mille vahepeal võib soovi korral saali vahetada vastavalt ettekandele, mida järgmisena kuulata soovitakse.

I ettekanne
11.30 - 12.30 Uusimad tehnoloogiad ja arengud tööstusrobotite maailmas
Ove Leichsenring, turundus- ja müügidirektor, ABB robotitehas Rootsis (ABB Robotics)

Tööstusrobotite ehitamine on täna üks jõulisemalt kasvavaid tööstusharusid terves maailmas. Suurimate robotitootjate raamatud on täis tellimusi ning ühte masinat võib oodata pikki kuid kui mitte aasta. Ka areng selles tööstusharus on olnud hoogne. Moodsatel automatiseerimistehnoloogiatel baseeruvad tööstusrobotid on veelgi intelligentsemad, iseseisvamad ning varustatud lahendustega, mis muudavad koostöö inimesega turvaliseks. Nad suurendavad ettevõtte võimekust hakkama saada ülemaailmse konkurentsi tingimustes ning samas tõsta ettevõtte kasumlikkust ja tootlikkust. Ettekandes annab ABB robotitehase esindaja Ove Leichsenring ülevaate uusimatest ja innovaatilisematest tehnoloogiatest tööstusrobotite ehituses ning võimalikest tulevikulahendustest.

II ettekanne
11.30-12.30
I osa ettekandest: Uusimad keskkonnasäästlikud energiatehnoloogiad
Enn Lust, Tartu Üikooli keemia instituudi direktor

Rahvusvaheline Energia Agentuuri (International Energy Agency) andmetel kasvab energianõudlus maailmas 2030. aastaks tänasega võrreldes 50%. India ja Hiina üksi tarbivad sellest juba poole. Ka CO2 emissioon kasvab kiirelt. Vahemikus 1990-2030 see kahekordistub, mis tähendab tõsist ohtu maailma kliimale. Üeminek uutele ning keskkonnasäästlikele energiatehnoloogiatele on seega hädavajalik. Ettekandes räägib energeetikateadlane Enn Lust meile, milline on seis maailma energeetikaturul ning mis hakkab saama edasi. Samuti annab ta põneva ülevaate sellest, milliste energialiikide arendamist peetakse maailmas praegu eriti oluliseks ning tutvustab lootustandvamaid uusi energiatehnoloogiaid.

Ühtlasi vastab Enn Lust järgmistele küsimustele:
- Milliste uudsete kütuseelementide arendamine on tähelepanu keskpunktis?
- Kuidas on lood päikesepatareide arendamise ja termaalväljade loomisega?
- Kui suured lootused on pandud vesinikuenergeetikale?
- Millal võime oodata termotuumaprotsesside laialdast kasutamist?
- Kas meil palju räägitud tuumaenergial on tulevikus potentsiaali?

II osa ettekandest: Kuidas sealägast biogaasi toota?
Peep Kruuser, OÜ Saare Economics bioloogiliste jäätmete käitlemise tehase juht

Saaremaal Valjala külas asub Balti riikide esimene tehas, kus toodetakse sealägast kääritamise teel biogaasi. Kogu energia tootmiseks vajaliku tooraine saab tehas ca 25 tuhande pealiselt seakarjalt, mis on laiali jaotatud kaheksasse farmi üle Saaremaa. Toodetava rohelise energia müüb tehas kalli raha eest kohalikule jaotusvõrgule ning ostab sealt osalises mahus natuke odavamat energiat oma tehase ja lähedal asuva sigala tarbeks tagasi. Tegemist on hea näitega sellest, kuidas suhteliselt väärtusetuna näivaid jäätmeid saab nutika lahenduse abil panna endale kasu tootma. Ettekandes tutvustab Peep Kruuser bioloogiliste jäätmte käitlemise tehase tööd ning räägib, kuidas ikkagi on võimalik sealägast energiat toota.

III ettekanne
11.30 - 12.30 Kunst võtta viimast. Ehk kuidas toota energiat ja vett lahkuvatest suitsugaasidest.
Andres Taukar, Väo Elektrijaama juhataja

2008. aasta detsembris käivituv ligi miljard krooni maksva Väo Elektrijaama juht Andres Taukar on lubanud, et nende toodetav elekter ja soojus on nii kodumaine kui ka roheline. Lisaks puidule ja turbale, mis on jõujaama põhiliseks kütuseks, plaanivad nad oma uusima tehnoloogia - suitsugaaside kondensaatori abil - väljastada täiendavalt kuni 18MW soojusenergiat. Kokku planeeritakse Väo Elektrijaamas toota umbes 180 GWh taastuvelektrit aastas.
Ettekandes antakse lühiülevaade Väo Elektrijaama terviklahendusest ning kirjeldatakse detailsemalt, kuidas on võimalik kütuste veeauru kondenseerimisel toota lisaenergiat.

IV ettekanne
12.30-13.00 Viis keerukamat momenti Baltikumi suurima laeva WindLift ehitamisel

Andrei Nassonov, BLRT Grupi arengu- ja strateegiadirektor

BLRT Leedu tehases käib kibe töö Baltikumi levaehituse ajaloo seni suurima laeva WindLift1 ehitamisega. 102 meetri pikkuna ja 36 meetri laiune alus on mõeldud tuulegeneraatorite pargi rajamiseks Põhjameres. Alus peab suutma merepõhja toetuvaid 71 meetrit pikkuseid tugialuseid kasutades tõusta iseseisvalt veepinna kohale ning tagama tõrgeteta töö avameres ka rasketes ilmastikutingimustest. Laev varustatakse spetsiaalsete kraanadega (võimsused 500 ja 150 tonni), mille abil saab paigaldada ja rammida merepõhja tuulepargi rajamiseks vajalikud vundamendivaiad pikkusega kuni 95 meetrit. Selleks, et minimeerida hilisemaid riske, toimusid paigaldustööde katsed laevamudeliga vahekorras 1:40le Berliini Üikoolis spetsiaalselt valmistatud kunstlike lainetega kanalis ja ekstreemsetes tingimustes avameres.

Ettekandes selgitab Andrei Nassonov nõudeid, millele WindLift1 vastama peab ning lahkab viit keerukamat momenti, mis inseneridel selle hiiglase ehitamisel lahendada on tulnud.

V ettekanne
12.30-13.00 Rahvusvaheline IT-arendus sagedusmuundurite arendamise näitel

Peeter Vois, Proeksperdi tarkvaraarhitekt ja projektijuht

Sagedusmuundureid, millest ettekandes juttu tuleb, kasutatakse asünkroonmootorite juhtimiseks. Asünkroonmootorid on mitmefaasilised kommutaatorivabad elektrimootorid, mille leiutas 1888ndal aastal Nikola Tesla. Need mootorid paistavad tänaseni silma kõrge töökindluse ja madala mürataseme poolest. Erinevalt alalisvoolu mootoritest, töötab asünkroonmootor kitsas pööretevahemikus mille määrab elektri võnkesagedus. Et saavutada ka teisi pöörlemiskiiruseid, selleks kasutataksegi sagedusmuundureid.

Sagedusmuundurite arendamises liigutakse täna süsteemide energiasäästlikkuse ja seadistuslihtsuse ning -mugavuse suunas. Endiselt on luubi all ka juhtimistäpsus. Lisaks suudavad tänapäeval valdkonnale spetsialiseeritud sagedusmuundurid iseseisvalt paljusid protsesse juhtida ilma, et vajaksid seejuures täiendavat kontrollerit.
Ventilatsiooniseadmetes kasutatavate sagedusmuundurite arendamises on oma sõna öelda ka Eesti juurtega IT-arendusettevõttel Proekspert OÜ. Nemad tegelevad tarkvara arendamisega, mida tehnoloogiafirma Danfoss sagedusmuundurites kasutab. Need muundurid juhivad mootoreid võimsusega 1,1kW kuni 460kW. Rakendusi kasutatakse alates elumajadest ja tootmishoonete kliimasüsteemidest kuni suurte pilvelõhkujate ja tunneliteni välja. Proekspert osaleb rahvusvahelises arendusprotsessis koos Taani, USA, Hiina ja India ettevõtetega, nende töö peab vastama väga kõrgetele kvaliteedinõuetele.

Uusimatest sagedusmuundurite lahendustest ning sellest, kuidas käib kontinentidevaheline IT-alane arendustöö Danfossi ettevõtete võrgustikus räägib meile Peeter Vois, Proekspert OÜ tarkvaraarhitekt ja projektijuht.

VI ettekanne
12.30-13.00 Uusimad pakendi- ja pakendusmasinate lahendused
Anton Herm, Sealpac Verpackung tootejuht

Ettekandes käsitletakse innovatiivseid lahendusi nii pakendite kui ka pakkemasinate vallas toiduainetööstuses firma Sealpac näitel ning hetkel valitsevaid pakenditrende nii meil kui Lääne-Euroopas.

13.00 - 13.15 Konverentsi lõpetamine

13.15 - 14.00 Lõuna

14.10 - 16.00 EKSKURSIOONID

ABB tuulegeneraatorite tehas Jüris
Üemaailmse tehnoloogialiidri ABB Eesti Jüris toodetavad tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleturbiinides üle terve maailma. Kodumaale ei jääneist ükski, kõik lähevad ekspordiks. Ekskursioonil tutvustatakse osalejatele lühidalt tuulegeneraatorite tähtsust tuuleturbiinides ning nende töö põhimõtet. Seejärel minnakse tehasesse tutvuma tuulegeneraatorite valmistamisega, pöörates suuremat tähelepanu kriitilisematele hetkedele selle töö juures.

Elcoteq Tallinn
on Elcoteq SE Eesti tütarettevõte. Elcoteq Tallinn alustas tegevust 1992. aastal ning on olnud läbi aegade Elcoteqi üheks suuremaks tehaseks. Kahes Tallinnas asuvas, kokku 42 000 m² suuruses kaasaegse tootmispinnaga tehases, töötab 2 000 töötajat. Statistikaameti andmetel on Elcoteq Tallinn alates 1994. aastast olnud Eesti suurim eksportöör.

Balteco
on Eesti erakapitalil põhinev tootmisettevõte, mis alustas tegevust 1990. aastal. Ettevõtte toodab ja turustab vanne, massaaživanne, dušikabiine, aurusaunasid ja mini-basseine. Tänaseks on Baltecost kujunenud Põhja-Euroopa suurim vannitootja, kellel on peale Eesti müügiesindused enamikes Euroopa riikides ja Venemaal. Ettevõttes töötab 140 inimest. Tema tuntumateks kaubamärkideks on Balteco ja Coralspa.

Vertex Estonia
on tunnustatud Eesti tootmisfirma, mille peamiseks tegevusalaks on satelliitside maajaamade antennide ehitamine. Kui antenni raamide ehitamine eeldab peamiselt oskust hästi keevitada, siis peegelpaneelide valmistamine toimub käsitööna. Tegemist on kohati hiilgaslike konstruktsioonidega, mille ehitamisel tuleb olla ülitäpne.

Väo Elektrijaam on tänavu detsembris valmiv Eesti moodsaim koostootmisjaam, mis hakkab kütusena kasutama puiduhaket, puidujäätmeid ja freesturvast. Soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama võimsus on 25 MW ja soojusvõimsus 49 MW. Oluline uuendus Väo Elektrijaamas on suitsugaaside kondensaatori kasutuselevõtmine, mis võimaldab väljastada täiendavalt 18MW soojusenergiat ilma lisatooret kasutamata.

NB! Korraldatajatel on õigus teha kavas muudatusi!

Last updated: 06.11.2008 .

Originaali URL: http://www.innoeurope.eu/index.php?lang=est&main_id=619.

URL: http://www.eeu.org.ee/Events/2008/InsPaev8/Kava.htm.

Lingid

InnoNews

InnoEurope kutsub 2008.a. innovaatiliseimat toodet/ teenust valima
Loe edasi...

Toetajad

Partnerid

Avaleht / Sündmused / Inseneride Aastakonverents 2008: uuendused inseneri töös / Programm